Külasta meid Facebookis Jälgi meid Twitteris Liitu uudiskirjaga
Otsi_v
 
Reisikava
  • Jaga:
  • Saada sõbrale

Reisikava

 
1. PÄEV. LEND TALLINN - ISTANBUL
Kogunemine Tallinna lennujaama väljuvate lendude saalis infoletist vasakul asuvas kassas, kus väljastatakse reisijatele vajalikud reisidokumendid.
Lend Tallinn - Istanbul (kellaajad täpsustamisel). Palume kontrollida kogunemise ja reisi väljumise aega vahetult enne reisi.
 
2. PÄEV. LEND ISTANBUL – MAURITIUS, SAABUMINE MAURITIUSELE
Lend Istanbul – Mauritius (kellaajad täpsustamisel).
Saabumisel transfeer hotelli.

Mauritius on vabariik, mis iseseisvus 1968. aastal ja kuulub täna kõrge inimarenguga ning kõrgema keskmise sissetulekuga maade hulka. Enne iseseisvumist jõudsid siin kanda kinnitada araabia meresõitjad 10. sajandil ja portugaallased 1507. aastal. Tõsisemaks asustamiseks läks aga hollandlaste ajal 17. sajandil, siis tulid prantslased 18. sajandil ja inglased 19.-20. sajandil. Hollandlased andsid saarele ka nime oma tolleaegse riigihoidja prints Maurits van Oranje auks. Saarel puudus põliselanikkond, seetõttu tõid britid sisse palju tööjõudu Indiast ja nii ongi Mauritius ainuke Aafrika riik, kus enamik inimesi järgib hinduistlikke usuõpetusi, järgnevad kristlased ning islami järgijad. Kui lisada juurde need, kes tulnud Aafrikast ja Hiinast, olemegi ära maininud Mauritiuse etnilise supi koostisosad, mis annab vihje ka kohaliku köögi iseloomustamiseks: segu euroopa, india ja hiina köögist – tõeline maailma tulevikuköök.

Eurooplaste tuleku ajal ei olnud saartel maismaa imetajaid. See andis eelise lindudele ning roomajatele. Nii ongi saare sümboliks 17. sajandil välja surnud lennuvõimetu lind dodo, tuvi kauge sugulane, kes oli seal elanud 4 miljonit aastat. Saar ise kerkis ookeani põhjast vulkaaniliste protsesside tagajärjel umbes 8 miljonit aastat tagasi ning asus looma unikaalset looduslikku kooslust, millel puudus tihe kontakt ülejäänud maailmaga. Kuigi praegu elab saarel juba 1,3 miljonit inimest, on suur osa unikaalsest florast ja faunast meid tänagi rõõmustamas, taustaks rahutu vulkaaniline maastik, mis küll aegade käes veidi kulunud on.

3. PÄEV. VABA PÄEV RANNAS
SOOVIJATELE EKSKURSIOON - PORT LOUIS, CHATEAU DE LABOURDONNAIS, BOTAANIKAAED
Hommikusöök. 
Lõõgastav puhkus randadel. Soovi korral võib tegeleda veespordiga, minna mõnele laevasõidule või võtta ette kerge matk looduses.

Soovijatega suundume ekskursioonile (lisatasu eest).
Tutvume Port Louis linnaga. Port Louis, mis on oma nime saanud Prantsusmaa kuninga Louis XV järgi, on oma 200 000 elanikuga kummaline segu suur- ja väikelinnast. Saare üheks tähtsaimaks sissetulekuallikaks turismi, tekstiilitööstuse ja suhkrutootmise kõrval on finantsteenuste osutamine, mis on viisakas sõna maksuparadiisi tähistamiseks. See on endaga kaasa toonud väikese kõrghoonetega city tekkimise muidu lõunamaise väikese koloniaallinna keskele. Kaunis sadamapiirkond, vana kindlus, hinduistlikud pühamud ning muidugi põhiliselt tiikpuust ehitatud vanad koloniaalajastust pärit residentsid, mille fassaade ilmestavad kahekordsed nõtked sammastikud ning verandad, loovad miljöö, mis õhtu langedes linna kohale võtab muinasjutulise ilme. Elu nautivate kohalike ja turistide jaoks on linnas palju restorane ja baare, kust muinasloole värve juurde saab. Sadamapiirkonnas vanas residentsis asuv Blue Penny muuseum aitab mõista saare ja selle tavade kujunemise lugu.

Lõunasöök.

Külastame pealinnast veidi põhjapool, Pamplemousse’i piirkonnas, botaanikaaeda, mis võtab enda alla 37 hektarit maad. Valdus rajati 1729. aastal asuniku poolt eravaldusena. 1770. aastal rajas kuulus prantsuse aednik Pierre Poivre sinna esimesed aiad, mistõttu peetakse aedasid lõunapoolkera vanimaks botaanikaaiaks. Hiljem anti aedadele rahvusliku botaanikaaia tiitel ning 1988. aastal Mauritiuse esimese  peaministri  Sir Seewoosagur Ramgoolami nimi.

4.-8. PÄEV. PÄEVAD PUHKUSEKS RANNAS
Hommikusöök. 
Lõõgastav puhkus randadel. Soovi korral võib tegeleda veespordiga, minna mõnele laevasõidule või võtta ette kerge matk looduses.

9. PÄEV. VABA PÄEV PUHKUSEKS
SOOVIJATELE PÄEVANE MEREKRUIIS 
Hommikusöök. 

Soovijatega suundume päevasele merekruiisile katamaraanil (lisatasu eest). 
Mauritiusel on kõige populaarsemaks viisiks nautida ookeani päevased kruiisid katamaraanil. 
Katamaraanid suunduvad saare edelarannikule, kus asustus hõredam ning võimalik nautida erakordset ilu ja rahu keset loodust. Laev suundub esmalt saare läänerannikul asuvale Tamarini lahele, kus teeme tutvust  delfiinidega nende looduslikus keskkonnas. Edasi suundume piki korallrahu La Preneuse’i laguunile, mis asub Noire’i (tõlkes ’musta’) jõe suudmes. Oma teel teeb katamaraan peatusi, et anda võimalust ujumiseks või snorgeldamiseks või siis hoopis päikese ja jookide nautimiseks pardal. Snorgeldamine tuleks võtta plaani, sest Mauritiuse veealune elu on tõesti rikas. Lõunasöögiks ja sellele järgnevaks puhkuseks liivarannas võtab katamaraan kursi  Benitiers’ saarele. Teel sinna  uurime kummalist Kristallkaljut keset vett ning vaateid mägedele peasaarel. Õhtupoolikul saabume tagasi sadamasse.
 
10. PÄEV. VABA PÄEV PUHKUSEKS
SOOVIJATELE EKSKURSIOON - RUMMI JA TEE TEEKOND
Hommikusöök. 

Soovijatega suundume päevasele valikekskursioonile (lisatasu eest).
Bois Cheri on saare esimene ja suurim teeistandus, mis  asub saare kaunis lõunaosas. See asutati 1892. aastal. Meie külastus viib meid tehasesse ja teemuuseumi. Bois Cheri toodab erinevaid nimetusi rohelist, maitsestatud kui ka taimeteesid. Loomulikult kuulub külastuse juurde ka teede maitsmine, taustaks  haaravad vaated saare lõunaosa maastikele.

Grand Bassin on suhteliselt väike järveke saare lõunaosa sisemaal kustunud vulkaani kraatris 550 m üle merepinna, mis nautis rahu ja vaikust miljoneid aastaid. Kõik muutus 1898. aastal, kui Pandit Giri Gossayne asus hindu usku rahva etteotsa ja suundus järve äärde palverännakule. Seda pidustust kutsutakse Maha Shivaratri, see on üks suuremaid Shiva kummardajate palverännakuid väljaspool Indiat ja toimub 2017. aastal 24. veebruaril. Sel puhul ei pea usklikud paljuks rännata paljajalu oma kodust järve äärde ning pidustustel osaleb iga aasta sadu tuhandeid inimesi.

Noire’i jõe oru rahvuspark loodi 1994. aastal, et kaitsta üht riigi kaunimat maastikku. Jõgi on miljonite aastate jooksul teinud endale tee läbi vulkaanilise pinnase, jättes teele nii kauneid jugasid kui järske oruservi. Oma teekonnal läbi pargi kohtame ohustatud taime- ja loomaliike, peatume vaateplatvormidel, et nautida vaateid orule ning Alexandra joale.

Edasi viib tee kaunisse orgu, kus kasvab suhkruroog, aga ka ananassid ja muud troopilised viljad. Muidugi asub siin suhkruroo kõrval ka rummitehas – Rhumerie of Chamarel, mida lähemegi külastama. Suur osa rummitootjatest kääritab rummi melassist. Siin aga käib asi teistmoodi. Kõik algab suhkruroo taimede valimisest, ainult parimate omadustega taimed saavad õiguse põllul kasvada. Seejärel korjatakse suhkruroog käsitsi ning toimetatakse kiiresti tehasesse, kus valitakse mahlapressi jaoks veel kord vaid parimad  varred. Seejärel pannaks mahl, aga mitte melass, käärima ning edasine käib juba samamoodi nagu iga teise kange alkoholi ajamine. Tänu mahla kääritamisele jäävad rummile juurde erilised maitsevarjundid, mis igal pool veidi erinevad.

Ja viimaks seitsmevärviline maa. See 7500 m2-ne paljas maalapp keset metsa on saare suurim looduslik vaatamisväärsus, sest midagi sellist on raske mujal leida. Niisiiis, vulkaaniliste protsesside käigus moodustusid pinnased, mis jahtusid maha erineva kiiruse ning temperatuuride juures. Selle käigus moodustusid neis erinevad metallide oksiidid, mis annavd erinevaid värve. Hiljem algas erosiooni periood ning need oksiidid kandusid üle praegusele pinnasele. Selleks, et ilu oleks täiuslik, andsid oma panuse ka vihmaveed, mis uhtusid värvid laiali nõlvadele.

11.-12. PÄEV. PUHKUS MAURITIUSE RANDADEL
Hommikusöök. 
Lõõgastav puhkus randadel. 

13. PÄEV. PUHKUS RANNAS, LEND MAURITIUS - ISTANBUL
Hommikusöök. 
Transfeer lennujaama ja lend Mauritius - Istanbul kell 21:05-06:05 (kohalikud kellaajad, lennu number TK0161).
 
14. PÄEV. LEND ISTANBUL - TALLINN
Kell 06:00 saabumine Istanbuli. Jätkulend Istanbul – Tallinn kell 09:40–12:00 (kohalikud kellaajad, lennu number TK1421).

Vastutav reisikorraldaja jätan endale õiguse teha reisikavas muudatusi.



Viimati uuendatud 27. juuni 2019
 
Kuumad pakkumised