Reisikava

Väljasõit Kärdlast pritsumaja parklast kell 05.45. 

Praam mandrile kell 06.30- 07.45 Peatus reisijate pealevõtmiseks Haapsalu bussijaamas kell 08.00. 

Peatus Tallinnas Ülemiste keskuse parklas kell 09.30. 

Esimese peatuse teeme Põltsamaa roosiaias kus vaatame kauneid õitsejaid. Kel soovi, saab ka istikuid kaasa osta. 

Väike ja ilus Põltsamaa linn meelitab külastajaid mitmete parkide, roosisaare, jõe ja valgete sildadega. Siin on 13. sajandil püstitatud linnusemüürid, Niguliste kirik ja lossihoovis asuv veinikelder. 

Lõunasöök. 

Seejärel sõidame Palamusele. Palamuse muuseum on ainus Eesti kihelkonnakoolide ajalugu tutvustav muuseum, mis kogub, uurib ja säilitab kihelkonnakooli ajalugu läbi O. Lutsu „Kevade“. Muuseum talletab ka Oskari venna Theodor Lutsu elu ja loomingut ning kohalikku kultuuripärandit.

Majutume Kadrina mõisa. 1791. a. ehitatud, Tartumaal Peipsiääre vallas Kadrina külas asuv Kadrina mõis on hubane ja kodune külalistemaja. Kadrina mõis ehitati Katariina II käsul. Kadrina mõisas saab ööbida väga erinevat stiili tubades. Külalisi ootavad kahe-, kolme- ja neljakohalised toad, pesemisvõimalused on mitme toa peale ühised. Mõisas on kaks puhketuba ja köök. Majas levib ka WiFi. Terve bussitäis Kadrina mõisa majutuma ei mahu, osad majutuvad lähedalolevates neljakohalistes kämpingumajades (majad on värskelt ehitatud, soojad, voodipesud kohapeal olemas, pesemisvõimalus eraldi majakeses).

Hommikusöök Kadrina mõisas. 

Tutvume peipsiääre vaatamisväärsustega. Tartumaa kõige esinduslikum mõisahoone - Alatskivi loss on aga ilmekaks näiteks, kuidas vastukaaluks talupoegadele elasid kunagi selle maa mõisnikud. Loss on Alatskivi mõisa uusgooti stiilis peahoone, ehitatud mõisnik Arved von Nolckeni projekti järgi 1880-1885. Lossi interjöörid on ajaloolistes kordusstiilides: pildigalerii uusrenessanss ja saal uusklassitsistlikus stiilis. Kõrvalruumide algne sisekujundus ei ole säilinud. Loss on säilinud keskmiselt hästi ning kuulub kohalikule omavalitsusele. Edasi sõidame läbi ainulaadsete ridakülade, kus läbi aegade on kasvatatud sibulat ja kurki.

Seejärel suundume VENE VANAUSULISTE MUUSEUMi Kolkjas mis on loodud 1999.aastal. Muuseumi eksponaate korjati terve küla pealt kokku. Ekspositsioon annab ülevaate Peipsi järve ääres üle 350 aasta elavate vene vanausuliste elulaadist. Muuseumis saab näha raamatuid, kultusesemeid. Muuseumi eri paigad on sisustatud kohalikele vanausulistele omases stiilis. Aukohal nurgas on ikoon lampaadiga, söögilaual traditsiooniline samovar. Eksponeeritud on mustristikitud laudlinad ja linikud - kohalike meistrite käsitöö, tarbeesemed, tööriistad. Näha saab ka vanausuliste traditsioonilist rõivastust – pidulikke ja argipäevarõivaid, ristimis- ja matuserõivastust. Lõunasöök Kolkja  kala- ja sibularestoranis. Seejärel asume koduteele (Kolkja-Tallinn-Hiiumaa), et hiidlasaed jõuaks praamile ja õhtuks koju.