Reisikava

Tee Patagooniasse ei ole lühike - ega siis muidu kutsutaks teda paigaks maailma lõpus… Meie Patagoonia seiklus saab alguse Lõuna-Argentiina väikelinnast El Calafatest. Tallinnast stardime eelmise õhtu lennuga Buenos Airesesse, kuhu jõuame meie reisi esimese päeva varahommikuks – samal päeval lendame El Calafatesse, kuhu jõuame pärastlõunal. Majutume hotelli, puhkame lennureisist ning jalutame linnakeses ringi. Õhtul esimene kuulus Argentina steak – keele viib alla, söö või lusikaga. 

Sõidame El Calafatest umbes 70km kaugusele UNESCO nimistusse kantud Los Glaciarese rahvusparki, mille kogualast üle poole moodustavad liustikud. Meie läheme vaatama üht tuntuimat -  Perito Moreno liustikku, mis on eriline seetõttu, et see jätkuvalt suureneb, mitte ei vähene nagu enamus maailma liustikke. Esmalt uudistame seda veepinnast u 75 meetrit ülespoole kõrguvat helesinist loodusimet vaateplatvormilt, kus saame liustikule väga lähedale minna. Kui meil veab, siis õnnestub näha ka liustiku servast lahtimurduvaid tükke, mille massist saab tegelikult hoopis paremini aimu kuuldes müra, mis jääkamaka vettekukkumisel tekib.

Seejärel aga ootab meid üks reisi suurimaid seiklusi ning teeme kohaliku giidi juhendamisel u 4-tunnise matka liustiku PEAL.

Õhtul jõuame tagasi El Calafatesse.

Hommikul sõidame Argentiinast üle piiri Tšiilisse Puerto Natalesesse, mida kasutame n-ö baasina, et minna kuulsasse Torres del Paine rahvusparki matkale. Tšiili üks suurimaid ning kindlasti tuntumaid rahvusparke Torres del Paine on eriline oma vaheldusrikka looduse poolest. Matka jooksul näeme lumiste tippudega mägesid, peegelsiledaid järvi, massiivseid liustikke, kärestikulisi jõgesid, graniitkaljusid, metsi… Ilmselt kohtame ka guanacosid, siinkandis on nähtud ka puumat. Pargis on ööbimine lubatud ainult kindlaksmääratud kämpingupaikades, kus olenevalt paigast on võimalus ööbida kas (kohapeal laenutatavates) telkides või majakestes. Täpne majutus igas kämpingupaigas selgub veidi enne matka vastavalt saadavusele.

Puerto Nataleses jääb meil umbes pool päeva selle pisikese ja armsa linnakese avastamiseks.

Varahommikul võtame suuna Torres del Paine rahvuspargi poole ning pärast bussi- ja praamisõitu, mis pakub imeilusaid vaateid igas suunas, alustame umbes keskpäeval oma matka esimest päeva Paine Grande kämpingust Grey kämpingusse, matkates enamasti mööda Grey järve kallast. 11-kilomeetrise tee jooksul võtame aega foto- ja snäkipeatusteks või lihtsalt selleks, et lummavaid vaateid nautida.

Ärkame koos päikesega ning võtame suuna Grey liustiku poole. Grey liustik on osa Lõuna-Patagoonia jääväljast, mis on Antarktika ja Gröönimaa järel maailma suuruselt kolmas jäämass ning magevee reserv. Liustiku lähedus on ka põhjus, miks Patagoonia ilm on väga vaheldusrikas - kõvad tuuled ning võimalikud vihmahood on osa Torres del Paine kogemusest. 

Päeva lõpuks peame jõudma tagasi Paine Grande kämpingusse, kust eelmisel päeval oma matka alustasime. Paine Grande kämping, asudes Pehoe järve kaldal ning mägede vahel, on terve pargi ilusamaid. Sel päeval matkame kokku u 16km, kuid meil jääb ka aega ka lihtsalt olemiseks ning vaadete nautimiseks.

Taaskord ärkame päikesetõusul ning võtame suuna kämping Italiano suunas (u 10km), kogu tee jooksul avaneb vaade kuulsatele Cuernos’e mäetippudele. Jätame oma asjad kämpingusse ning läheme avastama Valle Francesi (Prantsuse org), mis pakub pargi ühtesi imelisemaid vaateid. Tee sinna kulgeb ülesmäge, aga meil on aega seda rahulikult läbida. Kel jaksu rohkem, saab Francesi vaateplatvormilt veel edasi Mirador Britanico vaatepunktini ronida, kus graniitkaljud (Paine Grande, Catedral, Aleta de Tiburón ja Cuerno Norte) ümbritsevad pea 360 kraadi ulatuses. Tee sinna on raske, aga kindlasti seda väärt. Tagasi Italiano kämpingusse jõudes võtame oma asjad ja matkame veel veidi (1,5km) kämping Francesi, kus sellel ööl peatume.

Matkame mööda Nordenskjöldi järveäärset ning Almirante Nieto mäenõlva kämping Chilenosse (u15km). 

Ärkame mõned tunnid enne päikest ning matkame u 4km Base Torres vaatepunktini, pargi tunnusmärgi - 3 Paine graniittorni juurde, mis päikesetõusul roosaks värvuvad. Võtame aega, et nautida matka üht tipphetke ning vaatame, kuidas tornide värv mõne tunni jooksul korduvalt muutub.

Tagasitee on kogu matka kergeim, minnes vaid allamäge. Võtame kämpingust oma asjad ning matkame veel 10km, et võtta buss tagasi Puerto Natalesesse. Õhtul puhkame matkast.

Sõidame piirkonna suurimasse ning Tšiili lõunapoolseimasse linna Punta Arenasesse, kus tutvume sadamalinnaga. Siin lõpeb ka meie reisi Patagoonia osa. Õhtul lendame Põhja-Tšiilisse Calamasse, mis on meie väravaks Atacama kõrbe. 

Maastik on muutunud tundmatuseni. Kui võiks arvata, et kõrb on vaid üksluine ja kuiv ala, siis Atacama üllatab väga erinevate vahelduvate maastikega. Meie baasiks saab pisike ning omapärane 2400m kõrgusel asuv San Pedro de Atacama linnake. Esimese päeva võtame väga rahulikult, et aklimatiseeruda. 

Sel päeval võib korduvalt tekkida tunne nagu oleksime teisele planeedile sattunud. Esmalt külastame Marsi-meenutavat Valle de la Muerte (Surmaorg), kus näeme põnevaid kivi- ning liivamoodustisi ning soovijad võivad ka liivaluidetel “lauatamist” proovida. Päikeseloojangut läheme aga vaatama Valle de la Luna’ sse (Kuuorg), mis taaskord pakub “maavälisi” vaateid, nii kaugele kui silm seletab.

Külastame Lõuna-Ameerika suuruselt teist soolavälja Salar de Atacamat, mis on omapärane korallitaolise soolakristallidest moodustunud pinnase poolest. Meie põhisihiks saab keset soolavälja laiuv Chaxa Laguun, mille peegelsiledas vees elutsevad flamingoparved koos ümbritsevate lumetippudega mägedega pakuvad meeldejäävaid vaateid.

Atacama on tuntud oma selge taeva poolest, seal asuv maailma suurim astronoomiaprojekt ALMA observatoorium on selle tõestuseks. Niisiis läheme ka meie õhtul kohaliku täheteadlase juurde, kes meile otse tähistaeva all põneva astronoomiatunni annab ning oma teleskoopidega “mängida” laseb.

Meie reisi viimane tegusam päev viib meid varahommikul päikesetõusuks 4300m kõrgusele El Tatio geisrivälja juurde, mis koosneb ligi 80 aktiivsest geisrist ning on suurim geisriväli lõuna hemisfääris. Julgemad saavad ka suplemiseks mõeldud naturaalselt kuumadesse basseinidesse hüpata! Tagasiteel saame nautida vaateid vulkaanidele, mägedele, ringi hulkuvatele laamadele ning külastame põgusalt ka pisikest karjakasvatajate küla Machucat. Samuti teeme peatuse Kaktuseorus, kus saame jalutada võimsate 9-meetriste ning sadu aastaid vanade kaktuste vahel.

Sõidame Calamasse, kust lendame Tšiili pealinna Santiagosse, kus jääb meil pärastlõuna linna avastamiseks. 

Algab meie tagasilend Eestisse.